Kuidas lahendada kanalisatsiooni tagasivoolu?

Kanalisatsioonivesi põrandal, madal mulin äravoolus või WC-potist üles kerkiv vesi ei ole ebamugavus, mida saab rahulikult järgmise nädalani oodata. Küsimus, kuidas lahendada kanalisatsiooni tagasivoolu, algab alati kahju piiramisest ja tegeliku põhjuse leidmisest. Ajutine ummistuse eemaldamine võib vee küll liikuma saada, kuid ilma süsteemi seisukorda kontrollimata võib probleem järgmise suurema veekasutuse või vihmasajuga korduda.

Tagasivool tähendab, et reovesi ei liigu hoonest kanalisatsiooni suunas, vaid surutakse tagasi äravoolude kaudu ruumidesse. Kõige suurem oht on madalatel korrustel, keldrites, tehnoruumides ja põrandatrapiga pesuruumides. Reovesi võib kahjustada põrandakatteid, seinu, isolatsiooni ja elektrisüsteeme ning tekitada hügieeniriske. Kiire ja läbimõeldud tegevus aitab piirata nii remondikulu kui ka seisakut hoones.

Mida teha kohe, kui kanalisatsioon tuleb tagasi

Esmalt lõpetage vee kasutamine kogu hoones või vähemalt selles kanalisatsiooniharus, kus tagasivool ilmneb. Ärge laske vett kraanikausist, ärge käivitage pesumasinat ega tõmmake WC-s vett peale. Iga lisanduv liiter võib sattuda põrandale, kui väljavool on ummistunud või süsteem on vastassuunalise surve all.

Kui võimalik, sulgege põrandatrapi või muu madala äravoolu juurdepääs ajutiselt viisil, mis ei kahjusta torustikku. See ei kõrvalda põhjust, kuid võib vähendada ruumi pääseva vee kogust. Reoveega kokku puutunud alasid käsitlege saastununa. Kasutage kindaid ja kaitsejalatseid ning hoidke lapsed ja lemmikloomad ruumist eemal.

Kui vesi on jõudnud elektriseadmete, pistikupesade või elektrikilbi lähedusse, ärge asuge seadet ise kuivatama ega elektrit sisse lülitama. Vajaduse korral tuleb vool ohutult välja lülitada ja olukord lasta üle vaadata pädeval spetsialistil. Pildistage kahjustused enne suuremat koristustööd – sellest on abi kindlustusjuhtumi või vastutuse selgitamisel.

Ärge valage kanalisatsiooni tugevaid keemilisi torupuhasteid lootuses, et need lahendavad olukorra. Suurema ummistuse, juurekasvu või toru vajumise korral ei pruugi kemikaal mõjuda. Vastupidi, söövitav aine võib jääda torusse, muuta hilisema avariitöö ohtlikumaks ja kahjustada vanu ühendusi.

Kuidas lahendada kanalisatsiooni tagasivoolu põhjuse järgi

Püsiva lahenduse valik sõltub sellest, kus takistus või surve tekib. Sama sümptom võib olla põhjustatud lihtsast lokaalsest ummistusest, valesti rajatud välistrassist või sademeveest ülekoormatud ühiskanalisatsioonist. Seetõttu tuleb enne kaevamist, toru vahetamist või klapi paigaldamist süsteem üle vaadata.

Kui probleem on ühes seadmes

Kui tagasi tuleb vesi ainult ühes kraanikausis, dušinurgas või WC-potis, on põhjus sageli hoonesisese harutoru ummistuses. Rasv, juuksed, puhastuslapid, hügieenitarbed ja torusse sattunud esemed kogunevad aja jooksul ning vähendavad läbivoolu. Sellises olukorras saab abi professionaalsest torupuhastusest, kuid mõistlik on kontrollida ka sifooni, ühenduste ja toru kalde seisukorda.

Eriti korduva ummistuse puhul ei tasu leppida ainult toru läbipesuga. Kaamerauuring näitab, kas torus on pragusid, läbivajunud lõike, valesid ühendusi või setet koguvat vastukallet. See annab otsuse tegemiseks selge aluse: kas piisab puhastusest või tuleb osa torustikust ümber ehitada.

Kui vesi tõuseb mitmes äravoolus korraga

Kui WC, dušš ja põrandatrap käituvad üheaegselt halvasti, paikneb takistus tõenäoliselt ühises püstakus, hoone põhitrassis või hoonest väljuvas kanalisatsioonitorus. Eramajades on sagedased põhjused välistrassi juurekasv, vana toru deformatsioon, toru vajumine või puudulik kalle. Korterelamus võib probleem paikneda ühises püstakus, mistõttu tuleb teavitada haldurit või ühistu vastutavat isikut kohe.

Välistrassi seisukorra hindamiseks kasutatakse tavaliselt survepesu ja kaamerauuringut. Kaamera abil saab määrata ummistuse asukoha ning näha, kas toru on katki või juurtega läbikasvanud. Professionaalne teostus ei tähenda ainult läbivoolu taastamist. Töö tulemus peab näitama, miks probleem tekkis ja milline parandus väldib selle kordumist.

Kui tagasivool tekib tugeva vihma ajal

Vihmaga seotud tagasivool viitab sageli sademevee liigsele koormusele või hoone madalal asuvate äravoolude ebapiisavale kaitsele. Mõnes vanemas piirkonnas võivad sademe- ja reoveesüsteemid olla seotud või jõuab liigne pinnavesi lekkivate kaevude ja torude kaudu kanalisatsiooni. Kui tänavatrass täitub, otsib vesi madalamat väljapääsu – sageli on selleks keldris paiknev põrandatrap.

Sellises olukorras tuleb üle kontrollida, kuhu juhitakse katusevesi, drenaaž ja õueala sadevesi. Sademevee ühendamine reoveekanalisatsiooniga ei ole üldjuhul lubatud ning võib koormata nii hoone kui ka piirkonna võrku. Lahendus võib hõlmata sadevee eraldi ärajuhtimist, nõuetekohast imbväljakut, kogumislahendust või välistrassi rekonstrueerimist. Sobiv variant sõltub krundi pinnasest, kõrgusmärkidest ja kohaliku võrgu tingimustest.

Tagasilöögiklapp aitab ainult õigesti valitud kohas

Tagasilöögiklapp võib olla tõhus kaitse, kui kanalisatsioonis tekib ajutine vastassuunaline surve. Klapp laseb reoveel liikuda hoonest välja, kuid sulgub, kui vesi hakkab välistrassist tagasi suruma. Seda kasutatakse sageli keldrikorruse või muude madalate äravoolude kaitseks.

Klapp ei ole siiski universaalne lahendus. Kui hoone enda põhitrass on ummistunud, ei päästa klapp ruume üleujutusest, sest vesi ei jõua hoonest väljuda. Samuti peab klapp jääma hoolduseks ligipääsetavasse kohta. Mustus, rasv ja setted võivad klapi liikumist takistada ning hooldamata seade annab turvatunde, millele ei saa tegelikult kindel olla.

Klapi valikul tuleb arvestada toru läbimõõdu, paigalduse asukoha, ühendatud seadmete ja hoone kasutusviisiga. Näiteks äripinna köögi rasvarikkad heitveed nõuavad teistsugust lähenemist kui eramaja pesuruumi äravool. Vajaduse korral tuleb lahendus projekteerida koos trassi kallete, kaevude ja võimaliku pumplaga.

Millal on vaja reoveepumplat

Kui hoone keldris on WC, dušš, pesuruum või muu äravool, mis asub ühiskanalisatsiooni liitumispunktist madalamal, ei saa reovesi alati raskusjõu abil välja voolata. Siis juhitakse see kogumiskaevu ja pumbatakse kõrgemale tasemele. Korrektselt valitud pumpla koos tagasilöögiklapiga aitab vältida nii tagasivoolu kui ka ebapiisava kalde tõttu tekkivaid häireid.

Pumpla töökindlus sõltub õigest dimensioneerimisest, häireseadmest ja regulaarse hoolduse võimalusest. Liiga väike pump, valesti paigaldatud survetoru või hooldamata ujuklüliti võib avarii esile kutsuda just siis, kui hoonet kasutatakse tavapärasest rohkem. Uusehituses on see küsimus mõistlik lahendada projekteerimise ajal, renoveerimisel aga enne viimistlustööde alustamist.

Kelle vastutus on ummistus ja remont

Vastutus sõltub ummistuse asukohast ning hoone tüübist. Eramaja omanik vastutab üldjuhul oma hoonesisese torustiku ja krundil paikneva kanalisatsioonitrassi eest kuni liitumispunktini. Kui probleem on pärast liitumispunkti avalikus võrgus, tuleb pöörduda vee-ettevõtja poole.

Korterelamus võivad korterisisese harutoru probleemid olla korteriomaniku vastutada, kuid ühispüstak, keldritrass ja hoone väliskanalisatsioon kuuluvad tavaliselt ühiselt hallatava süsteemi alla. Täpset piiri ei maksa avarii ajal oletada. Haldur, tehniline partner või kanalisatsioonispetsialist saab olukorra dokumenteerida ja määrata, millist trassi tuleb uurida.

Korduva tagasivoolu ennetamine

Kanalisatsioonisüsteem ei vaja iga päev tähelepanu, kuid see vajab mõistlikku kasutust ja perioodilist kontrolli. Eriti vanemates hoonetes tasub enne suuremat remonti või uue vannitoa rajamist kontrollida olemasolevate torude läbimõõte, kaldeid ja materjali. Uus sanitaartehnika ei paranda vana, valesti rajatud väljavoolu.

Rasva, kohvipuru, toidujäätmeid, niiskeid salvrätte, hügieenitarbeid ja ehitusjääke ei tohi kanalisatsiooni lasta. Need võivad põhjustada ummistuse ka torus, mis esialgu tundub piisavalt suure läbimõõduga. Õuealal tuleb hoida kontrollkaevud leitavad ja ligipääsetavad, sest avarii ajal kulub iga minut, mis läheb kaevukaane otsimisele või selle vabastamisele.

Kui tagasivool on juba kord toimunud, tasub lasta süsteem üle vaadata tervikuna, mitte oodata järgmist avariid. Wö-Han aitab hinnata hoonesisese ja välise kanalisatsiooni seisukorda, leida sobiva tehnilise lahenduse ning korraldada töö selge ajakava järgi. Õigel ajal tehtud uuring ja professionaalne teostus on väiksem kulu kui keldri, viimistluse ja sisustuse taastamine pärast uut üleujutust.