Keldri põrandatrapp, madalal asuv duširuum või kanalisatsiooniga ühendatud tehnoruum võivad tugeva vihma või ühiskanalisatsiooni ülekoormuse korral muutuda hoone kõige haavatavamaks kohaks. Küsimus, millal paigaldada tagasilöögiklapp kanalisatsiooni, ei ole seega pelgalt lisaseadme valik. See puudutab hoone kasutusmugavust, varakahju riski ja kogu kanalisatsioonilahenduse töökindlust.
Tagasilöögiklapp ei lahenda iga kanalisatsiooniprobleemi. Õigesse kohta ja õigel põhimõttel paigaldatuna aitab see vältida reovee tagasivoolu hoonesse. Valesti valitud või hooldamata klapp võib aga ise põhjustada ummistusi ning anda turvatunde, millel puudub tegelik alus.
Millal paigaldada tagasilöögiklapp kanalisatsiooni?
Tagasilöögiklapi paigaldamist tuleb kaaluda eelkõige siis, kui hoones on kanalisatsiooniseadmeid, mille äravool asub allpool tänavakanalisatsiooni võimalikku paisutustaset. Lihtsustatult tähendab see olukorda, kus avalik kanalisatsioon võib ülekoormuse korral tõsta reovee taseme nii kõrgele, et see pääseb mööda ühendustorustikku tagasi hoone suunas.
Kõige sagedamini puudutab see keldrikorruseid ja poolkeldreid. Riskikohad on põrandatrapid, pesuruumid, saunad, majapidamisruumid, katlaruumide äravoolud ning madalale rajatud WC-d. Eriti tähelepanelik tuleb olla vanemate hoonete renoveerimisel, kus olemasolevate torustike kõrgused ja ühenduste tegelik olukord ei pruugi olla dokumentatsioonist selgelt nähtavad.
Klapp võib olla põhjendatud ka madalal paikneval eramul, korterelamul või ärihoonel, mille ühendus avaliku kanalisatsiooniga on piirkonna reljeefi tõttu ebasoodne. Ida-Virumaa, Tartumaa ja Tallinna eri piirkondades võivad maapinna kõrgused, sademevee koormus ning ühiskanalisatsiooni võimekus oluliselt erineda. Seetõttu ei saa otsust teha ainult naabri lahenduse või üldise soovituse põhjal.
Tagasivoolu oht ei teki ainult suurvee ajal
Paljud seostavad kanalisatsiooni tagasivoolu üksnes erakordselt tugeva vihmaga. Tegelikult võib paisutus tekkida ka torustiku ummistuse, pumba rikke, ehitustööde, ajutise ülekoormuse või avaliku võrgu hooldustööde tõttu. Kui reovesi ei pääse oma tavapärases suunas edasi, otsib see madalamat väljapääsu. Sageli on selleks hoone kõige madalam äravoolukoht.
Tagajärg ei piirdu ebameeldiva lõhnaga. Reoveekahjustus võib rikkuda põrandaid, seinakonstruktsioone, soojustust, seadmeid ja ladustatud vara. Lisaks tuleb pärast üleujutust hinnata hügieeniriske ning sageli teha põhjalik puhastus ja taastamistöö. Võrreldes võimaliku kahjuga on õigesti projekteeritud kaitselahendus sageli mõistlik investeering.
Samas ei tähenda iga madal trapp automaatselt seda, et vaja on tagasilöögiklappi. Kui äravool asub piisavalt kõrgel või hoone kanalisatsioon on lahendatud nii, et tagasivool ei jõua sellesse harusse, ei pruugi klapp vajalik olla. Otsuse eelduseks on tegelike kõrguste, torustiku skeemi ja kasutusotstarbe hindamine.
Klapp või reoveepumpla?
See on kõige olulisem valikukoht. Tagasilöögiklapp sobib eelkõige äravooludele, mida saab paisutuse ajal ajutiselt mitte kasutada. Näiteks võib see olla harva kasutatav põrandatrapp, keldri pesuruum või tehnoruumi äravool. Kui välisvõrgus tekib paisutus, sulgub klapp ja hoone reovesi ei pääse sellest harust enam välja enne, kui paisutus taandub.
Kui aga madalamal korrusel on igapäevases kasutuses WC, dušš, köök või pesumasin, võib parem lahendus olla reoveepumpla. Pumpla kogub reovee mahutisse ja juhib selle survega kõrgemale tasemele, kust see saab edasi voolata gravitatsiooniliselt. Nii saab ruume kasutada ka siis, kui avalikus kanalisatsioonis on paisutus.
Eriti ettevaatlik tuleb olla WC-de ja fekaalset reovett juhtivate harudega. Nende puhul peab kasutama selleks ette nähtud lahendusi ning arvestama, et klapi sulgumise ajal ei tohi süsteemi koormata. Kui kasutaja ei saa või ei pruugi seda piirangut järgida, on pumplaga lahendus tavaliselt töökindlam ja praktilisem.
Valik ei ole ainult seadme hinna küsimus. Klapp on lihtsam, kuid seab kasutamisele piirangu. Pumpla maksab rohkem, vajab elektritoidet ja regulaarset hooldust, kuid võimaldab madalamal korrusel kanalisatsiooni tavapäraselt kasutada. Professionaalne teostus algab alati sellest, et lahenduse tööpõhimõte vastab hoone tegelikule kasutusele.
Õige paigalduskoht määrab tulemuse
Tagasilöögiklapp peab kaitsma just seda torustiku osa, mis on tagasivoolu suhtes ohustatud. Liiga kaugele paigaldatud klapp võib sulgeda ka kõrgemal paiknevate ruumide äravoolu. Liiga kitsale harule paigaldatud klapp võib aga jätta osa riskikohti kaitseta.
Üldjuhul paigaldatakse klapp hoonesisesesse kanalisatsioonitorustikku nii, et see jääb ligipääsetavasse kohta. Seade vajab kontrolli, puhastamist ja vajadusel tihendite või liikuvate osade hooldust. Klapi peitmine betoonpõranda alla või viimistletud seina taha ilma kontrollvõimaluseta on halb lahendus, isegi kui see tundub ehituse ajal ruumisäästlik.
Paigalduse juures tuleb kontrollida toru läbimõõtu, voolusuunda, kaldeid ja ühenduste tihedust. Samuti peab arvestama puhastusluukide ning torustiku hooldusvõimalusega. Kanalisatsioonis ei ole hea lahendus see, mis näeb üleandmispäeval korralik välja, vaid see, mida saab aastaid kontrollida ja vajadusel parandada ilma suure lammutustööta.
Millist tagasilöögiklappi valida?
Kõik tagasilöögiklapid ei sobi samasse kohta. Valikut mõjutavad reovee liik, toru läbimõõt, paigaldusviis, kasutussagedus ja see, kas haru kaudu juhitakse fekaalset reovett. Levinud on ühe või kahe sulguriga lahendused, mõnel mudelil on lisaks käsitsi lukustamise võimalus. Kahe sulguriga klapp annab üldjuhul suurema turvalisuse, kuid ei vabasta omanikku hoolduskohustusest.
Oluline on valida kanalisatsioonisüsteemi jaoks mõeldud sertifitseeritud toode, mitte kasutada universaalset või teadmata otstarbega klappi. Torustikus liikuv reovesi sisaldab paberit, kiude, rasva ja setteid. Seade peab töötama selles keskkonnas ning selle sisemistele osadele peab olema võimalik ligi pääseda.
Projekteerimisel tasub lahendus läbi mõelda koos hoone veevarustuse, ventilatsiooni ja kanalisatsiooni tervikuga. Näiteks kanalisatsiooni õhutusprobleem, vale torukalle või korduvad ummistused ei kao tagasilöögiklapi lisamisega. Klapp kaitseb tagasivoolu eest, kuid ei paranda vigaselt toimivat torustikku.
Hooldus on osa kaitselahendusest
Tagasilöögiklapp ei ole paigalda-ja-unusta seade. Selle töökindlus sõltub sellest, kas sulgur liigub vabalt ja kas tihenduspinnad on puhtad. Kanalisatsioonis olev mustus võib aja jooksul takistada klapi täielikku sulgumist või põhjustada selle kinnijäämist.
Kontrolli sagedus sõltub kasutusest, kuid vähemalt regulaarne visuaalne ülevaatus ja puhastus peab olema planeeritud. Tihedama kasutusega hoonetes ning korterelamutes tasub hooldus siduda kindla tehnosüsteemide hooldusgraafikuga. Kontrolli käigus hinnatakse klapi liikuvust, tihendite seisukorda, setete hulka ja ühenduste lekkekindlust.
Kui klapp asub ruumis, mida kasutatakse harva, ei tohi seda lihtsalt unustada. Just harva kasutatavates tehnoruumides või keldrites võib probleem ilmneda alles siis, kui kahju on juba tekkinud. Hooldusluuk peab jääma vabaks, selgelt märgistatud ja ligipääsetavaks ka pärast ruumi sisustamist.
Renoveerimisel tasub torustik enne üle vaadata
Vanema hoone puhul ei ole mõistlik valida tagasilöögiklappi ainult nähtava toru järgi. Enne tööde alustamist tuleb välja selgitada olemasolevate harude kulgemine, ühenduskohad, torude seisukord ja tegelikud kõrgused. Vajadusel aitab sellele kaasa torustiku kaameravaatlus ning olemasoleva kanalisatsiooni läbipesu.
Renoveerimine on hea hetk eraldada madalal paiknevate ruumide äravoolud kõrgemate korruste kanalisatsioonist, korrigeerida probleemseid kaldeid või kavandada pumplaga lahendus. Hiljem valmis põrandate ja viimistluse avamine on kulukam ning häirib hoone kasutust rohkem.
Wö-Han lähtub kanalisatsioonitöödes põhimõttest, et iga lahendus peab olema kontrollitav, hooldatav ja hoone kasutusele vastav. Enne seadme valimist tuleb saada selge pilt sellest, kust tagasivoolu oht tekib ja mis toimub süsteemis ajal, mil klapp sulgub.
Kui teie hoones on keldriruum, madalal paiknev pesuruum või varasem tagasivoolu kogemus, tasub olukord üle vaadata enne järgmist probleemset sadu. Tasuta konsultatsioon aitab võrrelda klapi ja pumplaga lahendust ning teha otsuse, mis annab hoonele kindla tulemuse ka aastate pärast.