Kui vana katel kulutab palju, elektriarved kõiguvad ja majas on ees renoveerimine, ei piisa küsimusest, milline soojuspump on kõige odavam. Õhk-vesi soojuspumpade ülevaade Eestis peab algama majast endast: kui suur on tegelik soojusvajadus, millise temperatuuriga töötavad olemasolevad radiaatorid ja kas sooja vee tarbimine vastab valitud süsteemile. Õige lahendus annab stabiilse sisekliima ja kontrollitavad kulud. Valesti valitud või halvasti paigaldatud süsteem võib aga töötada küll aastaid, kuid mitte nii säästlikult, kui omanik eeldas.
Õhk-vesi soojuspump toodab soojust välisõhust ning annab selle üle maja veeküttesüsteemile – põrandaküttele, radiaatoritele ja tarbeveeboilerile. Eestis on see üks levinumaid alternatiive elektri-, õli- ja pelletiküttele, sest paigaldus ei eelda maakollektori rajamist ega puurauke. Samal ajal ei ole õhk-vesi soojuspump universaalne kiirvastus. Tulemus sõltub projekteerimisest, seadme võimsusest, hüdraulikast, elektrilahendusest ja paigalduse kvaliteedist.
Õhk-vesi soojuspumpade ülevaade Eestis algab soojusvajadusest
Soojuspumpa ei tohiks valida ainult ruutmeetrite järgi. Kaks sama suurt maja võivad vajada külmal päeval täiesti erinevat küttevõimsust. Üks võib olla uusehitis hea soojustuse ja põrandaküttega, teine vanem hoone, kus suur osa soojusest väljub läbi piirete ning radiaatorid on kavandatud kõrgele pealevoolutemperatuurile.
Esimene töö on hinnata hoone soojuskadusid. Selleks vaadatakse hoone konstruktsioone, aknaid, ventilatsiooni, senist energiatarbimist ning soovitud sisetemperatuuri. Renoveeritavas majas on mõistlik siduda küttelahenduse valik teiste töödega. Kui vahetatakse aknad, soojustatakse sokkel või välisseinad ja parandatakse ventilatsiooni, võib vajalik soojuspumba võimsus muutuda märgatavalt.
Liiga väike seade toetub pakasega palju elektrilisele lisaküttele. Liiga suur seade võib soojemal ajal sageli sisse-välja lülituda, mis halvendab töörežiimi ja suurendab seadme kulumist. Eesmärk ei ole valida kataloogist suurim mudel, vaid süsteem, mis töötab võimalikult suure osa aastast rahulikus ja efektiivses režiimis.
Millises majas on õhk-vesi soojuspump hea valik?
Kõige paremini sobib õhk-vesi soojuspump madala temperatuuriga veeküttesüsteemiga hoonesse. Põrandaküte on selleks eriti sobiv, sest soovitud toasoojus saavutatakse suhteliselt madala veetemperatuuriga. Mida madalamat pealevoolutemperatuuri küttesüsteem vajab, seda parema kasuteguriga saab soojuspump töötada.
Radiaatoritega majas ei tähenda see automaatselt, et soojuspump ei sobi. Tuleb välja selgitada, kas olemasolevad radiaatorid annavad piisavalt soojust ka näiteks 45-50 kraadise küttevee korral. Mõnikord piisab kütteseadistuse korrigeerimisest, mõne radiaatori suurendamisest või üksikute ruumide soojustamisest. Mõnikord on aga mõistlik jätta olemasolev katel kõige külmemateks päevadeks varulahenduseks.
Õhk-vesi süsteem võib olla praktiline valik ka uusehitises, kus soovitakse vältida maakütte suuremat alginvesteeringut. Siin tuleb arvestada, et maja energiatõhusus, ventilatsioon ning küttesüsteem tuleb kavandada ühe tervikuna. Küte, jahutus, ventilatsioon ja tarbevee tootmine mõjutavad üksteist ning neid ei ole mõistlik lahendada eraldi juhuslike otsustena.
Pakane ei tee süsteemi kasutuks, kuid muudab valiku oluliseks
Eesti talves väheneb välisõhust saadav energia, kui temperatuur langeb. Samal ajal suureneb hoone soojavajadus. Seepärast tuleb seadme tehnilisi näitajaid hinnata just madalatel välistemperatuuridel, mitte ainult soojades laboritingimustes esitatud kasuteguri järgi.
Praktiline lahendus võib sisaldada elektrilist lisakütet, olemasolevat katelt või muud varukütteallikat. See ei ole märk ebaõnnestunud projektist. Hästi kavandatud varuküte tagab töökindluse erandlikes külmaoludes, seadme hoolduse ajal ja olukordades, kus tavapärasest rohkem soojust või sooja vett vajatakse. Oluline on, et lisaküte ei muutuks halvasti arvutatud süsteemi igapäevaseks põhikütteks.
Õige võimsus, hüdraulika ja juhtimine määravad tulemuse
Soojuspumba välisosa on nähtav, kuid suur osa töökindlusest sünnib siseruumis. Paigaldada tuleb hüdraulikamoodul, ringluspumbad, paisupaak, vajalikud kaitse- ja sulgearmatuurid ning sageli ka puhvermahuti või tarbeveeboiler. Kõik need komponendid peavad olema õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud nii, et süsteemi oleks võimalik hooldada ilma suurema lammutamiseta.
Puhvermahuti ei ole igas objektis kohustuslik, kuid teatud lahendustes aitab see vähendada kompressori lülituste arvu ja tagada küttesüsteemile stabiilse veeringluse. Vajadus sõltub küttetsoonide arvust, termostaatide kasutusest, süsteemi veemahust ja valitud seadme tööloogikast. Sama kehtib boileri mahu kohta. Neljaliikmelise pere hommikune sooja vee kasutus on hoopis teine kui väikese kontori või üksiku elaniku tarbimine.
Juhtautomaatika peab arvestama välisõhu temperatuuri ning kohandama küttevee temperatuuri vastavalt maja vajadusele. Seda nimetatakse küttekõveraks. Liiga kõrge küttekõver tõstab energiakulu, liiga madal jätab ruumid jahedaks. Korralik seadistus tehakse pärast süsteemi käivitamist tegelike kasutustingimuste põhjal, mitte ainult paigalduspäeval.
Paigalduses ei ole väikesi detaile
Õhk-vesi soojuspumba välisosa asukoht mõjutab nii seadme eluiga kui ka elanike mugavust. Seade vajab vaba õhu liikumist ja stabiilset alust. Sulatusvee ärajuhtimine peab toimima ka miinuskraadidega, vastasel juhul võib seadme ümber tekkida jää. Samuti tuleb läbi mõelda müra: välisosa ei peaks paiknema magamistoa akna kõrval ega naabri puhkeala suunas, kui paremad paigaldusvõimalused on olemas.
Monoblokkseadme puhul liigub küttesüsteemi vesi osaliselt välisosas, mistõttu tuleb külmumisrisk lahendada projekteerimisel. Split-süsteemis liigub välisosa ja sisemooduli vahel külmaaine ning paigaldus eeldab vastava pädevusega teostajat. Mõlemal lahendusel on oma koht. Valik sõltub objektist, seadme mudelist, paigaldusvõimalustest ja hooldatavusest.
Elektriühendus vajab samuti tähelepanu. Kontrollida tuleb olemasoleva peakaitsme suurust, elektrikilbi seisukorda ja võimalike lisakoormuste mõju. Kui majas lisanduvad elektriauto laadimine, saun, induktsioonpliit ja soojuspump, peab koormuste juhtimine olema läbimõeldud. Eesmärk on vältida olukorda, kus hästi töötav kütteseade põhjustab tipukoormusel peakaitsme rakendumist.
Millest kujuneb tegelik kulu?
Soojuspumba ostuhind on vaid üks osa investeeringust. Tegelik eelarve sisaldab seadmeid, torustikku, boilerit või puhvermahutit, elektritöid, alust, läbiviike, kondensaadi lahendust, võimalikke radiaatorite muudatusi ning käivitust ja seadistamist. Kõige odavam pakkumine ei pruugi hõlmata kõiki töid, mis on töökindla terviklahenduse jaoks vajalikud.
Kasutuskulu sõltub eelkõige maja soojapidavusest, soovitud toatemperatuurist, küttevee temperatuurist ja sooja vee tarbimisest. Seepärast tasub küsida prognoosi koos selgitusega, milliste lähteandmete alusel see on tehtud. Aus hinnang ei luba igale majale sama säästu. See näitab, millised eeldused peavad täituma ja kus on võimalik tulemust parandada.
Enne otsustamist kontrollige need punktid
Enne pakkumiste võrdlemist peaks omanikul olema selge vähemalt järgmine:
- maja arvutuslik või hinnanguline soojusvajadus ja senine energiatarbimine;
- olemasoleva küttesüsteemi vajalik pealevoolutemperatuur külmade ilmadega;
- tarbevee kasutus ning boileri sobiv maht;
- välisosa asukoht, kondensaadivee ärajuhtimine ja müraga arvestamine;
- elektrisüsteemi võimekus ning varukütte tööpõhimõte.
Pakkumiste puhul võrrelge mitte ainult seadme marki ja nimivõimsust, vaid ka tööde mahtu, hüdraulikaskeemi, garantiitingimusi ning hoolduse võimalust. Kui pakkumises jääb ebaselgeks, kuidas lahendatakse külmumisohutus, filtrid, paisupaak, kondensaat või elektriühendus, tuleb need küsimused enne töö tellimist läbi rääkida.
Wö-Hani lähenemine on alustada objekti tegelikust olukorrast, mitte valmis paketist. Tasuta konsultatsioon aitab selgitada, kas õhk-vesi soojuspump on majale õige lahendus, milliseid ettevalmistusi see nõuab ja milline teostus annab pikaajaliselt kindla tulemuse. Hästi juhitud projekt algab selgest tehnilisest lähteülesandest – nii jääb küttesüsteem töökindlaks ka siis, kui väljas on päriselt talv.