Krundil, kus liitumispunkt või ühiskanalisatsiooni toru asub maja äravoolust kõrgemal, ei ole isevoolne kanalisatsioon võimalik. Sellises olukorras on reoveepumbad eramajale praktiline osa kogu kanalisatsioonilahendusest, mitte lisaseade, mille üle otsustada alles ehituse lõpus. Õigesti valitud ja paigaldatud pumpla viib reovee kindlalt edasi. Valesti lahendatud süsteem võib aga tähendada ummistusi, häireid ja ebameeldivaid kulusid.
Reoveepumba vajadus ei sõltu ainult sellest, kas majas on olemas kanalisatsioon. Määrav on hoone, krundi ja liitumispunkti kõrguste vahe ning torustiku tegelik trass. Seepärast peab lahendus algama ülevaatusest ja tehnilise lahenduse kavandamisest, mitte üksnes pumba mudeli valimisest.
Millal on reoveepumbad eramajale vajalikud?
Kõige tavalisem põhjus on see, et reovesi tuleb tõsta kõrgemale, kui maja põrandate või kanalisatsioonitorude asukoht lubab. Seda tuleb ette nii uusehitistel kui ka renoveeritavates majades. Näiteks võib ühiskanalisatsiooni liitumispunkt paikneda tee ääres kõrgemal kui maja alumine korrus või keldrikorrus.
Pumplat on sageli vaja ka siis, kui vannituba, WC, pesuruum või köök asub keldris. Selle ruumi äravool ei jõua isevoolselt maja põhikanalisatsiooni või välistrassi. Sama olukord võib tekkida eraldiseisvas saunamajas, külalistemajas või abihoones, kus torustik tuleb ühendada peamaja või kaugemal paikneva liitumispunktiga.
Mõnikord soovitakse pumbaga lahendada probleemi, mida saaks vältida torustiku asukoha muutmisega. Kui hoone on alles projekteerimisel, tasub alati võrrelda mõlemat varianti. Isevoolne lahendus on üldjuhul lihtsam ja hooldusvajaduselt väiksem. Kui vajalik lang puudub või kaevetööd muutuksid ebamõistlikult mahukaks, on pumpla õige ja töökindel valik.
Reoveepumba valik algab reovee tüübist
Kõik pumbad ei sobi samasse kohta. Kõigepealt tuleb selgeks teha, millist vett süsteem peab liigutama. Hallvesi tähendab dušist, valamust, pesumasinast või köögist tulevat vett. Mustvesi sisaldab WC-st tulevat reovett ja tahkeid osakesi. Viimane vajab tavaliselt teistsuguse töörattaga ning suurema läbivooluava või lõikemehhanismiga pumpa.
Kui pump peab teenindama kogu eramaja, ei tohi valida lahendust ainult ühe seadme võimsusnumbri järgi. Oluline on arvestada, mitu sanitaarseadet majas kasutusel on, kas kasutus on püsiv või hooajaline ning kas samal ajal võib töötada mitu veetarbijat. Neljaliikmelise pere igapäevane koormus on teine kui suvilal, mida kasutatakse peamiselt nädalavahetustel.
Pumba suurus ei ole kvaliteedinäitaja. Liiga nõrk pump ei suuda vajalikku kogust ja tõstekõrgust tagada. Liiga suur pump võib töötada lühikeste tsüklitena, mis suurendab käivituste arvu ja kulutab seadmeid. Kindel tulemus sünnib siis, kui pump, kogumismahuti, torustik ja automaatika töötavad ühe tervikuna.
Tõstekõrgus ja torustiku pikkus määravad palju
Pumba valikul räägitakse tõstekõrgusest, kuid tegelik arvutus ei piirdu maapinna kõrguste vahega. Arvesse tuleb võtta ka survetoru pikkust, läbimõõtu, pöördeid, ventiile ja hõõrdekadusid. Mida pikem ning keerulisema kujuga on trass, seda suurem on pumba vajalik surve.
Näiteks võib lühikese toruga kahe meetri kõrgusele pumpamine olla pumbale lihtne töö. Kui sama kõrguste vahega trass kulgeb kümnete meetrite kaupa ja sisaldab mitut pöördet, muutub vajadus hoopis teiseks. Seetõttu ei ole mõistlik pumba valikut teha ainult müügikuulutuse põhjal või naabri lahenduse järgi.
Survetoru läbimõõt peab sobima valitud pumba, pumbatava reovee ja trassi pikkusega. Liiga kitsas toru suurendab ummistuse ohtu. Liiga suur läbimõõt võib vähese kasutuse korral soodustada setete ladestumist. Projekteerimisel tuleb leida töökindel tasakaal, mitte valida automaatselt suurim saadaolev toru.
Pumpla paigaldus peab toetama hilisemat hooldust
Reoveepump ei ole seade, mis paigaldatakse maa alla ja unustatakse aastakümneteks. Korralik pumpla peab olema kontrollitav, puhastatav ning vajadusel kiiresti teenindatav. Juurdepääs luugile, ühendustele ja juhtimiskilbile tuleb läbi mõelda enne pinnase täitmist ja haljastuse rajamist.
Pumpla asukohta valides tuleb arvestada ka paigaldussügavuse, põhjavee, külmumisohu ning võimalike sõidukoormustega. Kui pumpla jääb sõidutee või parkimiskoha lähedusse, peab kaevu konstruktsioon ja kaas olema selleks ette nähtud. Kerge plastkaev ei sobi igasse asukohta.
Oluline on ventilatsioon. Reoveekanalisatsioonis tekivad gaasid ning süsteem vajab nende ohutut juhtimist. Ventilatsioon ei ole kõrvalteema, sest puudulik õhutus võib põhjustada nii lõhnahäireid kui ka kanalisatsiooniseadmete ebaühtlast tööd.
Elektriühendus peab olema nõuetekohane ning pumbale sobivalt kaitstud. Juhtimiskilp, alarm ja tasemeandurid aitavad rikkeid märgata enne, kui reovesi jõuab kaevust välja. Eriti põhjendatud on häiresüsteem hoonetes, mis jäävad osa ajast tühjaks, või kohtades, kus pumba seiskumine tekitaks suure kahju.
Varutoide ja alarm ei ole alati kohustuslikud, kuid võivad olla mõistlikud
Lühike elektrikatkestus ei põhjusta enamasti probleemi, kui kogumiskaevus on piisavalt mahtu ja vee kasutamine katkestuse ajal väheneb. Pikaajalise katkestuse või sagedaste elektrihäirete korral tasub olukorda hinnata põhjalikumalt. Varutoite lahendus võib olla vajalik näiteks majas, kus elatakse püsivalt ning kus kõik reoveed liiguvad pumba kaudu.
Alarm annab märku kõrgest veetasemest, pumba rikkest või elektritoite kadumisest. See ei asenda hooldust, kuid annab võimaluse reageerida õigel ajal. Mõnes objektis piisab kohapealsest helisignaalist, teises on praktiline kaugteavitus telefoni. Valik sõltub sellest, kui kiiresti saab omanik või hooldaja objektile jõuda.
Levinud vead, mis tekitavad hiljem probleeme
Suur osa tõrkeid ei tule pumba tehaseveast, vaid süsteemi valest kasutusest või puudulikust teostusest. WC-potti ei tohi visata niiskeid salvrätikuid, hügieenitooteid, vatitikku, toidujäätmeid ega muid esemeid, mis ei lagune vees. Ka lõikuriga pump ei ole jäätmepurusti.
Teine levinud viga on sadevee juhtimine reoveepumplasse. Vihmavesi ja drenaaživesi võivad tugeva saju ajal pumpla kiiresti üle koormata. Sadevesi tuleb lahendada eraldi vastavalt krundi võimalustele ja kohalikele nõuetele.
Probleeme põhjustavad ka valed kaldenurgad hoonesiseses kanalisatsioonis, liiga keeruline survetoru trass ning puuduv tagasilöögiklapp. Tagasilöögiklapp hoiab ära pumbatud reovee tagasivoolu pumplasse, kuid see peab olema õigesti paigaldatud ja hooldatav. Detailid, mida paigaldusel kokku hoides eiratakse, maksavad hiljem rohkem.
Hooldus hoiab süsteemi töökindlana
Hoolduse sagedus sõltub kasutusest, pumpla suurusest ja pumbatavast reoveest. Püsielamuga eramajas on mõistlik pumplat regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral puhastada kaevu põhja kogunenud setetest. Kontrollida tuleb ujuklüliteid või andureid, ventiile, alarmi ning pumba tööd.
Kui pumpla annab häiret, ei tasu seda lihtsalt välja lülitada. Kõigepealt tuleb piirata vee kasutamist, selgitada häire põhjus ja kutsuda vajadusel spetsialist. Pumba korduv väljalülitumine, ebatavaline müra või aeglaselt tühjenev kaev on märgid, mida ei tohiks edasi lükata.
Wö-Han lähtub reoveepumplate lahendamisel kogu süsteemist: hoone kasutusest, trassist, kõrgustest, elektrilahendusest ja hilisemast hooldatavusest. Nii ei jää klient üksiku seadme, vaid läbimõeldud kanalisatsioonilahenduse juurde.
Kui teie krundil on kanalisatsiooni kõrguste vahe, keldrikorrus või eraldiseisev hoone, tasub enne ehitustööde algust küsida tasuta konsultatsiooni. Õige lahendus on kõige odavam paigaldada siis, kui torustike asukohad, kaevud ja elektriühendus on veel võimalik rahulikult läbi planeerida.